Päikeseloojang!

Juuli vol.2 2008

Praamisõit!

Meie järgmine Vormsil käik leidis aset Olavipäeval, mil pidavat terve Vormsi olema täis rootslasi – maaomanikke. Meie (loe: Eero) huvi seisneb selles, et äkki kohtume mõne meie maad ümbritseva maaomanikuga, et siis oma „hoovile” maad juurde osta. Kuna meil ilmselt kartuleid ja kapsaid pole plaanis kasvatama hakata, siis mind see lisamaa eriti ei huvita ka…

Aga rootslasi jalutas seal ringi küll, tulevad Vormsile, otsivad oma sünnikodu üles, noogutavad ja sõidavad tagasi Rootsi. Maad on söötis ja majad lagunevad. Seekord külastasid meid 2 gruppi rootslasi, imelik on veel seegi, et enne tulemist pole viitsitud ka eeltööd teha, et kus siis täpselt nende maad asuvad jne… me osutusime seal nagu infopunktiks.

Olavipäeval oli mitmeid üritusi nagu eesti keele algõpetus, jumalateenistused, piknik, „Noorkuu” esinemine Seltsimajas ja lõpuks simman Kiigeplatsil. Simman oli siis ainuke koht, kuhu me lõpuks jõudsime, sest Vormsile jõudes tabas meid koheselt nii suur kirg oma saunakest kõpitsema hakata, et hea, et üldse liikuma saime. Kiigeplatsile jõudes selgus, et kohapeal ei müüdagi õlut ja siis jalutasime Kõrtsi õlut ostma. Tagasi Kiigeplatsile jõudes oli juba pime, Hendrik veel natuke kiikus ja tantsis ja ära tuttu läksimegi.

Seekord ööbisime Elle Malle Külalistemajas, ehk et Saunamaja pööningul. Seal olles mõtlesin küll, et oleks meie majas juba elekter ja vesi, siis küll poleks vahet kus ööbida… meie majakese ülemine korrus näeb sama õdus ja puhas välja nagu nendes pansionaatideski. Samamoodi vets väljas ja pesemiskoht kah eraldi.

Aga selle elektriga on üks segane värk ja minu sisetunne ütleb, et sellel aastal võime sellest vaid und näha. Eero aga tubli mees, vedas seekord kaasa elektrigeneraatori, et vaadata kuidas meie suurepärane veesüsteem töötab. Ja oh imede imet, no kus ta siis töötab kui pole kaevus pumpagi, ainult üks torude rägastik ja muud imelikud tünnid. Nii, et generaator sai kaasa veetud, et arvuti akut laadida, asi seegi….

Seekord sai ära parandatud terrassi põrand ja peaaegu ka sauna eesruumi põrand. Peaaegu seetõttu, et lihtsalt laudu jäi puudu.

Mina nagu ei leidnudki endale eriti tegevust. Algselt oli mul plaanis saunas kamina välisilmet parandada, aga kuna ma päriselt välja ei mõelnud, milline see siis olema peab, siis jääb see järgmisteks kordadeks. Ma siis rohisin natuke ja tegin väikse lillepeenra, kuhu lilled tulevad küll järgmisel kevadel ja suvel.

Külalisi käis meil ka – Eero ema ja isa – tulid koos tohutu parve vaablastega, kes saatsid neid ja natuke meid ka tervelt 2 päeva ning lahkusid koos nendega. Põhjuseks ilmselt autot katnud Fairy lõhn, millega ema oli autot pesnud… Kingituse saime ka – laua, ilusa pruuni, neli jalga all.

Seekord ma siis mõtlesin, et lähen tiirutan natuke ka saarel ringi, aga pidin kahjuks tõdema, et autoga ma seda teha ei saa. Lihtsalt autoga ei pääse mitte kuhugi ligi, kõik teed, mis kuhugi viivad – mere äärde, mõne tähtsa kivi juurde jne. – on nii kitsad, augulised, et autost hakkab lihtsalt kahju, kui küljed on ära kriibitud ning põhi katkine. Nii, et järgmisel suvel toimetan ma sinna jalgratta, millel ees korv ja taga pakiraam… Vaatasin juba Hawaii Expressist, päris stiilseid oli seal, millega Vormsil ringi kruisata.

Pisike Töömees!