Mõnus…sellel aastal jõudsime õigel ajal kohale, just metsmaasikate valmimise ajaks. Ja neid oli palju, oi kui palju, ilmselt kõik Vormsi metsaalused ja veel niitmata heinamaad on neid täis. Jõudsime saarele õhtul kella kaheksa paiku ja ma ei mallanud hommikuni oodata, läksin kohe vaatama, kas ikka maasikaid on… Ja korjasin esimese topsikutäie hommikuste pannkookide moosiks. Gustav sai kõik oma päevauned metsas magada ja mina maasikaid korjata. Ja Eero ja Hendrik ja Gustav muudkui sõid ja sõid kuni isegi Hendrik ütles, et tema enam küll ei taha. Nii, et mõned karbid toormoosi jäid ka talviseks maiustamiseks.
Sellel korral käisid meil külas Märt ja Merle ja Rasmus ja tilluke Laura. Algul oli jutt, et naised ja Gustav magavad toas ja mehed kas telgis või kuuris. Aga lõpuks oli ikka nii, et meie mehed imbusid ükshaaval erinevaid ettekäändeid tuues tuppa magama ja Märt külmetas telgis. Eero arvas, et nad neljakesi küll ühte telki ära ei mahu ja tema magab Hendriku 120 cm pikkusel diivanil. Hendrik käis telgis ära, aga kuna ta ei ole nõus öösel magades peale aluspükste midagi muud selga panema, siis hakkas tal külm ja kobis ka tuppa. Lamasid mõlemad seal diivanil kuni ma Eerole põrandale seljasõbralikult kõva aseme tegin ja öösel Gustavit toites peaaegu peale astusin. Selline armas ja külalislahke pere on meilJ
Õhtuse jalutuskäigu tegime mere äärde. Õigemini suured jalutasid ja kõik lapsed olid kärudes, tited titekärudes ja poisid aiakärus. Meri on ca 2,5 km kaugusel ja tee sinna on väga vaheldusrikas nagu üks korralik looduse õpperada välja peab nägema – heinamaa, mets, soo, kõrkjad, jälle heinamaa, männid ja kadakad ning soos patseerisid kaks sookurge. Vesi oli külm ja keegi ujuma ei läinud…Eero ja poisid viskasid lutsu, Märt tegi sauna kaseviha, Merle sõi metsa all maasikaid ja mina klõpsutasin mõne pildi.
Märdi kohalolekut pidi ju ikka kuidagi ära ka kasutama ja nii ta aitaski Eerol toas elektrijuhtmed kokku korjata ja ära ühendada nii, et nüüd on meil peaaegu ilma pikendusjuhtmeteta elu ja lambipirn hakkabki siis põlema kui lülitile vajutada.
Tegelikult oli mul plaanis seekord toas põrand ära pesta ja vaibad maha panna, aga ei jõudnud, sest maasikate korjamisele vahelduseks oli nii mõnus võrkkiiges raamatut lugeda (Minu Eesti 2), Hendrikuga batuudil palli mängida, Gustaviga klotsidest torni laduda, aias ringi patseerida ja lillepeenardest unistada. Külli soovitusel sai ju isegi õige raamat – Taluaia taimed - soetatud. Ja nii see põrandapesu jäigi järgmiseks korraks. Seevastu Eero kogu aeg tegi midagi - niitis muru, sest muruniitja on hetkel heina tegemisega hõivatud; tasandas maapinda ehk tassis aukudesse mulda ja külvas muru; parandas mingit veetoru; tuunis rollerit … ehk iga korralik eestlane teeb oma puhkuse ajal tööd.
Kogu aeg mõtlesin, et miks mulle sellel aastal kuidagi rohkem seal olla meeldib ja välja mõtlesin… Eero on kogu oma tööriistade kogu ja kõik muu ehituseks vajaliku trini-träni kuuri ära viinud ja väliterassist, mis varasematel aastatel oli pigem üks ehitusmaterjalide ladu, on saanud vabaõhu elutuba.
Need toolid ostsime neli aastat tagasi Statoilist kui esimest korda oma äsjasoetatud sauna ja maatükki vaatama läksime … istusime meetrikõrguse rohu sisse ja arutasime, et millest me küll peale hakkame.
Ja seekord ussi ei näinudki, hoopis puuk oli ennast minu reie külge pookinud.
