Parmudest puretud...

Laupäeva hommikul kihutasime Rohukülla...õnneks ühtegi liikluspolitseinikku põõsas ei piilunud ja kohale jõudsime isegi 10 min enne praami väljumist. No, me ei õpi enda vigadest.
Kusjuures, nädal tagasi saatis Eero mulle pidulikult meili, et praamikoht on broneeritud laup. kell 15.15....ja ma ei kontrollinud üle, kas sellisel kellaajal üldse praam käib. Reede õhtul keetsin rahulikult vaarikamoosi ja planeerisin laupäeva hommikul käia toidupoes jne.. et jõuab ju ilusti. Laupäev algas aga kõike muud kui rahulikult - kell 10 hüppas voodist püsti valutava peaga mees (eelmisel õhtul/öösel "kliendiürituselt" saabunud) ja küsis imestunult, et miks te juba üleval ei ole, me ju peame kohe uksest välja minema, sest praam väljub 12.15. No comments! Kiirkorras pakkimine on mul juba selge ja ka ilmselt rasedusest tulenev pisar ei jäänud tulemata.
Igatahes, kell üks maabusime juba veidi rõõmsamalt saarel. Ilm oli mõnusalt soe ja vihmane. Ees ootas aga meid ülesküntud maa - eeltööd muru panemiseks olid vahepeal tehtud ja see vaatepilt ei olnud eriti ilus. Mis seal ikka, kummikud jalga ja riisuma, kive korjama ja muruseemet külvama. Mehed siirdusid muidugi armastatud kuuri ehitusele, mis juba peaaegu valmis - vaid mõned liisud veel panna. Kahjuks ununes fotokas maha, nii, et pilte hetkel pole.
Kuna linnas toidupoodi ei jõudnud siis pidin Vormsi kauplust külastama - tore oli see, et ilmselt oli just olnud kaubapäev, aga mitte nii toredad ei ole sealse poe hinnad - vastab täpselt HU laulus kirjeldatule:"depressiivsed eesti väikelinnad, kus poodides on hirmkõrged hinnad..." Vaatamate sellele me nälga ei jäänud.
Järgmine päev lõõskas päike ja väljas oli 30 kraadi sooja...tõesti imeline suveilm... kui ainult neid parme poleks. Nad sõna otseses mõttes järasid mu jalad ära ja see tegi mind tigedaks.
Naiivselt lootsin, et äkki on veel metsas metsmaasikaid, aga kahjuks olid need kõik selle suure kuumuse käes ära kuivanud, kuigi marju oli olnud ohtralt.
Tahtsin saarele võtta kaasa ka rattad, et saaks Hendrikuga mere äärde minna, aga kahjuks jäid ka need suure kiiruga maha ja mere äärde me ei jõudnud ka.

Puhkus Vormsil või Rivieras?

Huvitav, kumb on siis parem variant - kas puhkus Vormsil või Rivieras? Oleneb muidugi sellest, kelle käest küsida... Aga minu vastus aastal 2010 on, et Rivieras:))) Tegelikult on see muidugi kohatu võrdlus, sest igal paigal on ju omad plussid ja miinused ja kõik sõltub tegelikult hetke emotsioonidest... aga mulle meeldib ikkagi seal kaugel rohkem.
Paraku ei saa Vormsi kivine ja putukaid täis mererand kuidagi vastu imeilusale Pampellone liivarannale ja helesinisele soojale mereveele.... Imelik on see, et elanud ca 16 aastat maal ei tunne ma täna maal olemisest mingit erilist mõnu - jah, see vaikus, mis Vormsil valitseb on mõnus ühe reede õhtu... aga kogu nädalavahetus... tänan, ei:)) Pigem ihkab hing suminat täis ja ülerahvastatud Nizzasse, et tänavakohvikus veini nautida.
No vaatame, mis juttu ma ajan 5 aasta pärast, aga täna on see nii.

St. Tropez

KUUR:))

Igal mehel peaks ikka olema üks korralik kuur, kus oma tööriistu jm vidinaid (loe: muruniiduk, ATV jne) hoida. Ja nii kuuri ehitus käima läkski..
Ja iga korralik kuur peaks ikkagi olema arhitekti poolt joonistatud ka... õnneks endal peres spetsialist võtta ja nii see Eero visioon ühest kuurist paberile saigi.
Ehitus algas juba eelmise aasta suvel ja loodetavasti saab selle suve lõpuks valmis ka.
Vormsil on ju tegelikult tore ehitada, sest peaaegu, et kõik ehitusmaterjal tuleb mandrilt kohale vedada ja kui jääb mõni nael või lauajupp puudu, siis jääb töö pooleli järgmist saarele tulekut ootama. Õnneks on siin saeveski e. lauamaerjali saab ikkagi kohapealt kätte.

Eelmise suve lõpus olid ehitustööd nii kaugel:


Ja hetkel näeb välja järgmine:

Et siis uksed, aknad ette ja ongi valmis!