Pakkisime asjad kokku ja oi, neid oli palju - lisaks trimmerile mootorsaag, ATV, kirves, redel, titekäru, oksakäärid, grill, jne, jne... vaene käru suutis selle koli ikka kuidagi kohale toimetada.
Kohapeal ootas meid ilus heinamaa ja lopsakas võsa.
No ja siis tõmbas Eero kummikud jalga, maski pähe ja hakkas trimmerdama ja nii mitu päeva jutti.
Vahepeal ikka sõi ja magas ka natuke või siis vahelduseks lõikas oksi... Kolmanda päeva lõpuks oli maja ümbritsetud heinakuhjade ning võsahunnikutega. Rohuhunnikute koristamisel sai ka Hendrik töödes kaasa lüüa - nimelt, kohe kui ta kuulis, et ATV-le on hääled sisse pandud, tormas kohale, et änn-änn teha. Pärast tuli välja, et ikkagi issiga on lahedam sõita, sest emme sõitis ainult ühe hunniku juurest teise juurde, ca 3 m ja siis pidi jälle ootama, kuni hein kärus.... aga see tundus põnnile tüütu. Heinahunnik seisab nüüd krundi taganurgas ja mul ei ole õrna aimugi, mis temast edasi saab, ilmselt sellist hulka komposti meil küll vaja ei lähe, aga eks paista...
Võsahunnikul see eest on oma kindel eesmärk: järgmisel aastal teeme sinna jaanitule.
Läbivaks teemaks osutus krundi piirimärkide otsimine – leidsimegi kõik kätte peale ühe, mille täpne koht on veel natuke ebaselge. Nii, et otsingud jätkuvad…
Esimesed "soovaleivalised" saabusid kohe teisel hommikul - Eero ema-isa. Kingituseks saime kaks aiatooli ning päikesepatareidel töötava aialambi. Järgmiseks loodame saada laua:))) Külalistele muidugi armu ei antud, kohe võsakäärid kätte ja tööle.. Aho disainis ära õuel kasvava üdini kuivanud õunapuu.
Iga päev hiilisime, et kas ka naabreid näha on, et neile enda olemasolust teada anda ning tervitada. Meie hetkel ainukene naabritädi elab seal samuti vaid suvel, talvel tagasi linnas, et pisikest tütrepoega kantseldada. Ülejäänud kõrvalkruntide omanikud on enamuses rootslased, keda vallaametnike sõnul võib kohata Vormsil Olavipäeva pidustuste ajal.
Kui Eero rassis enamuse ajast füüsilist tööd teha, siis mina nagu rohkem chillisin, grillisin, korjasin metsmaasikaid, käisin rannas, mängisin Hendrikuga, riisusin heina kokku ja mõtlesin, milliseid uuendustöid saunas teha, et seal mõnda aega mõnus elada oleks.
Panengi siia oma mõtted kirja, et meelest ei läeks:
*elektriühenduse taastamine - sellega kaasneb ka vesi kaevust ja linnainimese elementaarsed vajadused saavad kaetud:))) Seekord ja ilmselt ka järgmine kord me oma majakeses ei ööbi, vaid Norrenda Puhkemajas Rumpo poolsaarel.
*sauna pesuruumis on vaja ära vahetada mädanenud põrandalauad ning vasakul pool laiutab suur auk, kuhu Hendrik loomulikult kohe sisse kukkus, sest ega tema ju ei vaata maha ikka taevasse, seal kus lennukid lendavad:))
*telliskivist kamina tahan teha ilusamaks, kas üle krohvida ja värvida vms. Selles osas pean nõu oma ehitusmeistrist vennaga. Ning kamina ette põrandale tuleb panna plekk (see saigi juba Rakverest ostetud).
*katusealuse põrandalaudu peab osaliselt parandama, sest just sellest kohast, kus Hendrik ennast üles vinnab, on lauad katki ning reaalne võimalus endale pinnud kätte saada.
*sauna idapoolsesse seina tahan ma teha akna, sest majakesel on ainult üks pisike aken, mis eriti valgust ei anna.
*lisaks katusealusele tahaks teha veel väliterrassi, kus ilusatel suveõhtutel oleks mõnus päikeseloojangut ja veini nautida.
*lastele liivakast ja kiik, kuigi Hendrik tundis ennast ilma nendetagi väga hästi, tatsas ringi kummikud jalas või siis istus ATV seljas ja nõudis, et issi teda sellega sõidutaks.
*ehitada tuleb välikäimla, hetkel on seal üks, mis üsna vana ja väsinud ning mida saab kasutada vaid äärmises hädaolukorras.
*maja värvime rootsipunaseks nagu enamus maju Vormsil... värvi saamise lugu on ka päris tore - nimelt meie naaber Ilumäel ehitas endale uue kuuri ja plaanib selle rootsipunaseks värvida, kuna tal aga värvi pole nii palju vaja, siis veenas minu ema-isa ka oma maja sama värviga värvima, noh ja siis meiegi õigel ajal õiges kohas... värvi keedavad nad ise, kahjuks ei saa me ise selle ettevõtmise juures viibida, aga loodetavasti saan vähemasti ema-isa muljed siia kirja panna:))
Sadamas seisis paar kaatrit, mida Eero ja Hendrik uudistamas käisid ja Eero ohkas raskelt, et nüüd peab jälle nii palju asju ostma, mõeldes selle all muidugi kaatrit:)) Mina arvan küll, et Eero võib vabalt võistelda võidujooksus, kellel on surres kõige rohkem asju... ja ta oleks ilmselt esisajas kindlasti:))) Uuest kaatriajakirjast oli Hendrik ka hirmus õhevil, kordas aga "baati" ja "baati":)))
Meie Vormsil käigu teine eesmärk, ka saare endaga tutvust teha, jäi seekord täitmata, lihtsalt tööhoog oli nii suur ja õhtul valitses meie üle mõnus väsimus nii, et Rumpo säärest ja Borbbyst me kaugemale ei jõudnud, aga eks järgmine kord….
No comments:
Post a Comment